Disparidade alokasaun Orsamentu Geral do Estado(OGE) hare’e husi angulo politika Publica








 

 

 

 

 

 

Autor              :Ireniu Viriatu Pires Martins

No hp             : 76372871

Email              :ireniuviriatu@gmail.com

 

Rezumo

Artigu ida ne’e hakerek ho objetivu atu hare’e fila fali alokasaun orsamentu geral do estadu (OGE) ne’ebé kada tinan aloka   ba setor save sira, ho baze ba kumprimisiu ne’ebe governu atu hasae’e produsaun rai laran, Hadia  infraestrutura, Resolve problema eduksaun,  Saude, Agrikultura hodi assenta ba  moris diak povu nian. Metodologia ne’ebé utiliza mak  peskiza literatura iha ne’ebé hodi  hare’e fila refererensia, relatoriu no artigo sira ne’ebe relevansia ho asunto alokasaun orsamentu.Tanba  orsamentu hanesan ran do estadu, iha ne’ebé estadu utiliza osan  sira ne’e hodi  finansia  atividade  ne’ebe define ona tuir planu programa (Ajenda setting) governu nian ba eriodu tinan lima. Nune’e, rezultadu hatudu katak setor save sira ne’ebé mensiona iha leten porsentu atinge  de’it 17% hosi OJE ,boot liu mak aloka ba administrasaun publika no  agensia autonomo sira.

Liafuan  Xave: Agenda setting , Despesas , Produto Interno Bruto(PIB), Politika públika, Reseitas.

 

1.1 Introdusaun

Konseitu orsamentu ne’e hanesan planeamentu publico ida ne’ebé feito husi rekursu publiku sira,(Osan, Cobransa, Impostu), hodi suporta no atende nesesidade prioridade sosiedade nian hanesan  Saúde, Edukasaun, Agrikultura nst. Desizaun hodi prepara orsamentu  kompetensia poder politiku (Ministeriu Finasas, Ministeriu Planeamentu) ne’ebé reprezenta povu ho  baze ba reseitas no  despeza ne’ebé estadu iha.Orsamentu maka planu ida ne'ebé ajuda hodi halo estimasaun ba gastu sira, lukru no oportunidade investimentu iha períodu tempu espesífiku ida. Husi ninia definisaun, bele estabelese objetivu sira, ne'ebé sei permite atu monitoriza no sukat rezultadu sira ho besik.

Orsamentu nu’udar ran estadu iha ne’ebe estadu iha responsabilidade atu prepara diskuti tuir prosesu generalidade, espesialidade no final global atu finansia ba planu prioridade sira ne’ebe governu projeta ona tuir agenda setting governu ba kada tinan durante períodu tinan-lima nian.

Ekonómikamente, Timor-Leste dependensia maka’as ba fundu minarai kada tinan sempre foti osan husi fundu mina rai hodi kompleta orsamentu geral do estadu(OGE)  ho valor $1-2 Billão hodi deskuti  no alokasaun ba setor sira ho item por item. Timor-Leste nia reseitas mai husi fundu mina rai, kada   tinan kontribui 84% no setor não petrolifeiru sira kontribui deit 16%, siknifika katak fundo mina rai  ne’e nu’udar baze rendimentu ida ba Timor-Leste wainhira la iha fundu minarai estadu monu ba  rai naruk fiscal(fiscal Cliff).  La iha alternativa atu substitui fundo minarai  tanba setor produtivu sira hanesan Agrukultura, Turismo, Peskas estadu abandona no la tau importansia. Indikadór ba ida-ne’e bele sukat husi alokasaun ne’ebe kada tinan estadu aloka la to’o 4 ka 5%  ba área prioridade hirak-ne’e no imposivelmente atu sustenta satan retornu ba estadu.

Setor produtivu sira ne’ebé mensiona, daudaun ne’e mizeravel  tebes tanba la iha alternativa no seriedade  atu dezenvolve  hasae’e produsaun quanto mais seguransa alimentar imposivel, se kontinua hodi ignora setor produtivu sira ne’e mak ita ita sei lakon opurtunidade barak atu dezenvolve, hamosu dependensia absolutamente no lakon teritorio tanba estadu la iha politica atu salva nasaun atraves de gere rekursu sira ne’ebe bele finansia ba dezenvolvimento pais no povu nian. Estado so iha iha kapasidade atu koalia politika ba tinan lima hodi hetan poder atu ukun.

Tuir  provizaun fundu mina rai marka Monu tun(Desida), katak fonte rendimentu  nasaun nian husi osan mina (Fundu Mina rai) nian sofre monu ba bebeik iha tinan sira tuir mai. Indika husi tinan 2024 to’o 2036 osan fundu mina rai menus no hetan deit menus biliaun $ 2,16, indikador ladiak ba estadu. Kalkulasun total spending(gastus) hahu husi 2024-2036 purvolta de Bilião $2,735 osan ida ne’e mai husi  fundu mina rai hodi sustenta estadu, Ekonomia no povu nia moris, wainhira sem fundu minarai kondisaun ida ne’e obriga estadu atu aumenta kuantidade ba devidas(Loans) no  hasae taxa ne’ebe ho kuantidade ne’ebe a’as.

Alokasaun orsamentu  la realistiku kontinua abandona setor produtivu sira hanesan Agrikultura, Saude, Edukasaun, Bee-moos nst. Governu fó liu importansia ba  salario vensimentu mesmo la produs reseitas ida ba estadu. Iha panorama Orsamentu Geral do estadu (OGE), 2022 ho tokon $1,675, alokasaun ba administrasaun  ho 13% duke setor produtivu sira hanesan Agrikultura 1,9% Be& Saneamentu 1,8%, Ekonomia 2,3%, Edukasaun 9%, Eletrisidade 6%,  Iha orsamento Geral do estadu (OGE), 2023 Aloka 10% ba administrasaun, 7% Economia, 9% ba edukasaun, 5% ba saude,  2,0% ba Agrikultura, Orsaementu Geral do Estadu(OGE) 2024 aloka 11% administrasaun, 9% eletrisidade, 10% Edukasaun, 5,5% ba Saude, 7% Ekonomia, 10% Estrada, OGE 2025 $2.6 ne’ebe ho lema “Investimento em infraestrutura estratégicas, reforço da economia e melhoria do bem-estar dos cidadãos”  ho montante ida ne’e kompostu husi orsamentu administrasaun jerál tokon$2,072(79.2%), RAEOA hamutuk tokon $62(2.3%), No reserva seguransa sosial nia hamutuk tokon $482(18,4%), Husi budget ida ne’e aloka ba administrasaun Publica hamutuk 9,8%,Eltrisidade 9%, Edukasaun 9,2%, Saúde 6,2%, Agrikultura 2,3%, Be&Saneamentu 1,2%  setor produtivu sira ne’e hamutuk hetan deit 19%  siknifika seidauk alokasaun la realistiku.

 Hare’e husi alokasaun ida ne’e demostra Indikador ida ladiak  ba setor produtivu sira mesmu setor sira ne’e setor prioridade sei fo reseitas ida ne’ebe diak liu ko kofre estadu, Akokasaun ida ne’e foku liu ba administrasaun sentral hodi finansia birokrasia estadu nian.

Durante dekade rua ita gastus 22 Billhões husi OGE, maibe nia atingimentu ba setor no dezenvolvimentu sei lao lentu, la iha prestaun servisu publiku ida ne’ebe diak, la iha kualidade  atendimentu ida ne’ebe abranjente, osan sira ne’e sulin ba ne’ebe?.Iha situasaun ida hanesan  Problema sosial sira sei butuk tan malu(Adversidade), Desempregu 49%, mal nutrisaun 47% , Stunting, Mal administrasaun, Korupsaun, Iha sorin seluk  ema oitoan sai milionario no barak sei nani hela iha oseania mizeria nia laran. Hirak ne’e laos kestaun baruk ten, maibe tanba kestaun esplorasaun ne’ebe rabat to hun falta kulit taka ruin, atu han deit loron ida dala rua susar ona sa tan haruka oan ba eskola, asesu ba aimoruk ne’ebe kualidade , Analfetizmu sei barak, kualidade ensino menus ba bebeik. Iha situasaun hanesan ema lubuk oan ida asesu ba aimoruk ne’ebe kualidade, edukasaun ne’ebe kualidade ba bebeik, Fasilidade ne’ebe bem preparadu.  La’os ida ne’e mak uluk hamutuk hodi dehan “Anti kolonialista no anti imperialista” podia tau osan ba agrikultura atu dezenvolve irigasaun, hasae’e kapasidade produsaun local fo Insentivu hodi hasa’e kapasidade produsaun rai laran, Dezenvolve agrikultura iha baze hodi  reduz desemprego iha baze, loke  merkadu economia iha postu no  munisipiu sira laos economia ne’e konsentrada iha Dili, buat hotu  tenke mai Dili, Eskola, servisu, buka moris mai hotu Dili kapasidade governu sentral nian limitadu  problema ida bou tan ba problema ida la iha alternativa atu resolve.

Hare’e husi angulo politika publika tenke iha ona poltika desentralizaun, hodi halo expansaun poder, fo poder politiku, finaseiru, administrativa ba munisipiu sira hodi hare’e no resolve rasik sira  nia problema, se kontinua hodi mantein ho politika sentralizasaun mak sei la iha solusaunn ida adekuadu atu resolve problema sira ne’ebe  mensiona tanba buat hotu sentraliza iha Dili laos ih foho.

Iha Brazil, total populasaun  mais de 200.000 atividade agrikultura lao diak produsaun lokal sira ho kuantidade ne’ebe bo’ot mak hanesan, 70% feijão Nasional, 34% Arros, 87% mandioca, 46% Milho, 38% Kafe, 21% trigu, 60% Leite, 59%Rebanho(Nan), 50% de aves, 30% Bovinhos(Nan karau). Timor-Leste iha deit 1.3 millaun populasaun kompara ho  Brazil. Ita ki’ik liu maibe  ita nia produsaun rai laran minimu tebes, Comoditas  nasional ne’e 35% deit maioria  mai husi comoditas  internasional, siknifika produsaun rai laran seidauk sufsiente atu hatan ba nesesidade konsumidores sira nian iha rai laran, tenke dependensia ba rai liur situasaun dependensia ida ne’e halo haluha atu dezenvolve setor sira iha rai laran ikus mai nia implikasaun mak Timor-Leste tenke hasoru inflasaun sae to’o 3,5% ida ne’ebe bo’ot e nunka resolve tanba ekonomikamente ita dependensia ba importasaun, tanba ne’e mak wainhira akontese situasaun ladik iha economia global(Global economy) nia implikasaun ne’e fasil los mai timor, tanba pais terseiru mundo sira inklui Timor Leste hanesan konsumidores laos produtores fasil liu tama ba emfrenta.

Ita hare’e fila fali  dadus husi comersiu exterior 2022 , Importsaun sae to tokon $786 no esporta deit tokon $29 la inklui mina no  gas, husi importasaun  $786,  $$29 mai husi  membru ASEAN no $181 mai husi nasaun sira ne’ebé akordu komersiu hanesan Australia, Xina, India, Japão. Tuir prosesu normal Timor-Leste foin foin atu sai  membru ASEAN no WTO mesmu iha kedas ambisaun atu sai membru iha 2011 sae mai, maibe se ita hare’e husi angulo economia sira kontrola tiha ona economia Timor nian no husi domisaun ida ne’e ita lakon osan  tokon ba tokon sai ba nasaun seluk duke sirkula iha rai laran.

ASEAN (Association of South East Asian Nation), Nu’udar asosiasaun rejional ba nasaun sira iha sudeste Aziátiku ne’ebe funda iha 8 Agustus 1967, nasaun fundador sira mak hanesan Indonesia, Malázia, Filipina, Singapura, no Tailandia, nasaun sira ne’ebe integra tiha ona hanesan membru permanente mak  Kamboja, Vietnam, Laos, Mianmar no Brunei Darusalem, agora daudaun membru ASEAN hamutuk sanulu,Timor-Leste aplika sai membru hahu iha 4 de marsu 2011, maibe seidauk admitidu nu’udar membru tanba seidauk prienxe rekezitus hotu.

Baze ba resultadu peskiza husi misaun Fact-Finding demostra  Timor-Leste presiza kompleta politika no lei sira tuir pilar tolu ASEAN nian hanesan Sosiu-kultural, Politika seguraransa, no  economia iha simeira ba dala 40 no ba 41 iha sidade Phnom Penh Kamboja tinan 2022.

Timor-Leste iha mehi bo’ot ida hakarak hadia economia regional parte ida tenke sai membru ASEAN, se ita hare’e fila rekomendasaun sira ne’ebe membru permanente sira fo mai Timor-Leste tenke hadia setor economia, Sosiu kultural no economia, Timor-Leste iha ambisaun bo’ot hakarak sai  membru ne’e seidauk to tempu, situasun iha rai laran economia Gross Domestic Product(GDP) tun sae hela hanesan ondas do mar, kapasidade produsaun  minimu tebes. Aspetu seluk instabilidade politika lao ladun diak, Aspetu sosiu kultura lao ladun diak mas ita hakarak tama ba ASEAN alende hadia setor sira ne’e Timor-Leste mos tenke kontribui osan tokon $3,4 ba Asean hodi  finansia atividade sira hotu.

Historikamente durante okupasaun Indonesia no luta ba Indenpendensia nu’udar istoria ne’ebé seidauk lakon husi Timor oan nia memoria maske liu ona dekade rua no atu  hakat ba rekonsiliasaun buat importante ida mak ne’e Nasaun sira ne’ebe iha ASEAN laran hili apoiu   Indonesia nia okupasaun iha Timor  duke povu Timor-Leste nia sofrimentu no violasaun direitus umanos (bele hare’e le iha Artigo the Parodox of  ASEAN centrality;Timor leste Betwixt and Between), , iha tinan 1976 Nasaun Singapore vota abstensaun  iha ONU kona ba situasaun politika no konflito iha Timor-Leste. Iha Tailandia governu halo blacklist ba Dr Jose Ramos Horta bainhira hakarak atu partisipa iha iha forum regional hodi  koalia kona problema Timor nian no violasaun diretus umanos ne’ebe rejime ditadura Indonesia halo iha Timor-Leste, Ikus liu mak  1999 Primeiru Ministro Singapore, Goh Chok Tong hatete problema no konflito iha Timor-Leste Laos ASEAN nia responsabilidade maibe ne’e ONU nia responsabilidade ho intensaun tanba sira apoiu  Indonesia.

Tanba ne’e Ita ansi atu sai membru ASEAN, se hare’e husi aspetu historia ladun diak, aspetu sosial ladun diak tanba ita presiza hadia lai ita nia kondisaun sosiu economa, poltika no seguransa, tanba se ita tetu rivalidade entre atu sai membru ASEAN no Problema sosial sira problema sosial todan liu duke sai membru tanba sai membru ne’e ita tenke kontribui tokon $4,3 entaun diak liu ita foku ba problema rai laran  resolve lai loron ruma ita preparasaun diak ona bele adere la iha limitasaun.

Governu Timor-leste tenke hare’e aspeito ASEAN husi aspeitu polítika internal atu bele hetan apoiu husi membrus organizasaun ne’e ho knár rai bo’ot (External regional Power) seluk iha reziaun ne’e hanesan Amerika, Xina (China) ho Japaun inklui rai seluk iha influénsia polítika no ekonimia ituan hanesan India, Korea do sul, Australia, Nova Zelandia. Nasaun sira ne’e la iha poder atu deside maibe sira iha influénsia makas iha prosesu Timor-leste atu sai membru grupu rezional wainhira hakarak tama ASEAN tamba organizasaun ne’e iha nia prinsipiu “ASEAN Way” katak ASEAN  mak espresaun ida ba unidade ASEAN nian atu hametin sentidu identidade ASEAN nian pertensa ba povu sira iha rejiaun ne’e. (Quintas, C. D. 2010).

1.2 Ajenda Setting

Iha termu simples, ajenda setting bele komprende hanesan "halibur" ida iha ne'ebé asuntu oioin (tantu problema, solusaun alternativa sira) hetan atensaun hosi atór polítika hodi foti hanesan governu nia opsaun hodi rezolve problema ida. ajenda setting importante tebes iha estudu polítika públika sira ne'ebé diskusaun sira kona ba asuntu ida-ne'e krusiál tebes.

Konjuntu ida hosi polítiku sira ne'ebé sei hare’e hanesan monu iha preokupasaun lejítimu sira ne'ebé merese hetan atensaun hosi polítika; konjuntu item sira ne'ebé maka ajenda ona ba atensaun ativu no sériu hosi órgaun foti desizaun nian, (Cobb e Elder(1983;63).Agenda setting nu’udar conjunto politiku ida ne’ebe envole autores politika ka ema sira ne’ebé nain ba desizaun atu resolve ho medidas no kapasidade autoridade nian, agenda setting  ne’e mos atu fo enfaze ida hodi hetan atensaun husi autores sira atraves de levantamentu informasaun sira no problema sira ne’e meresidu hetan resposta positivamene husi governo liu husi programas politica e prosesu  ida ne’e nu’udar kontinuidade ida husi politica estadu”.

Kontextualmeante, Timor-Leste politika publika mizeria tebes, espesifikamente  iha formulasaun politika publika grave tebes, hakarak hare’e husi modelo de Topp down  iha ne’ebe governu produs desizaun  la reprezenta aspirasaun povu nian, nia  iha potensia hodi maximiza deit birokrata sira nia interese,  iha terenu povu nia nesesidade bé mos, estrada, irigasaun, saude, Edukasaun no governu nia politika buat seluk ida, (Entre dass Sollen ho Dass sein), prosesu top Down ne’e atu maximiza deit birokrata nia interese tanba iha modelo ida ne’e fo servisu barak liu ba governu sentral atu deside agenda setting, Afinal das contas agenda setting ne’eb la reprezenta aspirasaun povu nian.

Simplesmente politika publika ne’e hanesan kapasidade ida, dahuluk Kapasidade oinsa atu enfrenta situasaun em jeral daruak Kapasidade oinsa atu interliga desizaun publika sira ho kondisaun real datoluk Kapasidade atu formula politika publika tanba ne’e mak  desizaun publiku ne’ebe la reprezenta povu nia interse la envolve no la iha balansu iha desizaun ne’e iha potensia b interese grupo birokrata sira nia interese sira, modelo poltika publika ida diak mak modelo de buttom up iha ne’ebe desizaun ne’e baze ba kondisaun real ne’ebe akotense laos baze ba hipotesis no dadus preliminares sira ne’ebe la baze iha realidade.

1.2.1 Importánsia husi Polítika Públika

Polítika públika ne’ebé di’ak sai xave atu orienta dezenvolvimentu sustentável iha Timor Leste. Koordenasaun forte entre governu, setór privadu no sosiedade sivíl esensiál atu atinji meta dezenvolvimentu sustentável. Atór ida-idak iha papél importante ne’ebé komplementa malu: governu nu’udar diretór, setór privadu nu’udar motor ekonómiku, no sosiedade sivíl nu’udar supervizór no motor ba partisipasaun. Ho kooperasaun ne’ebé efetivu entre sira na’in tolu, dezenvolvimentu sustentável bele alkansa ho inkluzivu, efisiente no sustentável liu.

1.2.2 Polítika públika iha Timor Leste

            Polítika públika iha Timor Leste hatudu ona progresu signifikativu iha setór oin-oin hanesan ekonómiku, ambientál no sosiál. Maibé, iha nafatin frakeza iha implementasaun polítika no efikásia, liuliu kona-ba partisipasaun komunidade nian, dependénsia ekonómika ba mina no gás, no enkuadramentu regulatóriu ba protesaun ambientál ne’ebé fraku. Hametin kolaborasaun entre governu, sosiedade sivíl no setór privadu, no mós hasa’e partisipasaun komunidade nian, sei sai xave atu ultrapasa dezafiu hirak ne’e no alkansa dezenvolvimentu ne’ebé sustentável liután iha Timor Leste.

 

 

 

1.3 Depezas

            Despeza maka gastu finanseiru sira ne'ebé organizasaun ida hetan liu husi reseitas.Reseita no despeza sira maka termu sira estudu kontabilidade no finansas nian iha jerál, iha ne'ebé hanoin katak despeza direta ka indiretamente hamosu reseita sira,. Konseitu prinsipál kona-ba reseita sira maka rekursu sira ne'ebé hetan hosi fa'an sasán sira ka fornesimentu servisu sira. despeza sira hotu ne'ebé maka empreza ida presiza atu hetan reseita. Ezemplu balun kona-ba gastu sira mak hanesan saláriu, bee, eletrisidade, telefone, taxa no seluk tan.

Iha kontextu Timor-Leste la iha balansu entre despezas no reseitas, despezas bo’ot liu fali reseitas, la iha desperdisios(kesi kabun), buat hotu hakarak gastu hotu deit sem resultadu laos problema importante mak fahe hodi esplora, fahe hodi domina, tuir estimasaun  karik fundu mina rai la gere didiak  sei to  esgotamentu iha 2035.

Saida mak estadu presiza halo hodi salva orsamentu ida ne’e mak tenke hamenus pezu servisu administrasaun publika jeral nian iha orsamentu, liu husi reforma administrativa ida(Haklot), ne’ebe inklui analiza ida kona ba despeza sira, Ida seluk mak presiza introduz pratika jestaun nian ne’ebe efisiente liu hanesan digitalizasaun no automatizasaun ba prosesu sira ajustamentu ida ne’e reptura hodi liberta rekursu importante ba setor prioridade sira no hasa’e efisiensia administrasaun publika nian ikus liu tenke ezizte sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebe rigorozu hodi  garante katak investimentu sira ga despezas aliña ho objetivu dezenvolvimentu sustentável no inkluzaun sosial hodi promove retornu ne’ebé klaru ba sosiedade

1.4 Reseitas

Reseita maka osan totál hosi nasaun ida nia vendas sasán ka servisu sira, relasiona ho operasaun negósiu normál, ho rendimentu brutu espesifikamente maka empreza ida hamosu molok hasai despeza negósiu ruma. Ho definisaun ida ne’e bele dehan reseitas hanesan rendimentu ida ne’ebe estadu hetan liu husi  atividade sira ne’ebe halo.

Durante ne’e fundu petroliferu(FP), oferese ona  opurtunidade úniku ida atu dezenvolve nasaun no ekonomia forte, infelizmente ita seidauk kaer opurtunidade ho sistema ekonomia ida ne’ebé produtivu, sustentavel no diversifikadu, kuaze despeza barak mak aloka deit ba ba administrasaun sentral hodi funsiona deit makina estadu nian hodi benefisia grupu oitoan deit.

Hahu husi 2008 to’o agora, levantamentu sempre as liu kalkulasaun rendimentu sustentavel Estimadu(RSE) ka liu husi 3% husi total fundu petroliferu ne’ebé iha, nia fo impaktu ba sustentabilidade fiskal, iha relatoriu ne’e hatudu katak kuaze reseitas husi produsaun mina no gas kuaze la fo promesa fiksa ba futuru, bele hare’e iha investimentu  iha 2018 Timor-Leste lakon ona tokon $400 no biliaun$1,9 tan iha 2022, ida ne’e demostra katak investimentu iha merkadu global ita labele kontrola tanba presu tun sae. Iha Tempu hanesan, Timor-Leste falta atu hakbi’it reseitas domestika, Reseitas  domestika kontribui deit 9% husi OJE 2023, Desde 2022 to 2023, reseitas domestica ne’ebé kontribui mai iha kofre estadu iha deit bilaun $1.9, Tanba ne’e fundu minarai mamuk ona, Timor-Leste sei hasoru rai naruk fiskal tanba estadu la iha kapasidade atu realiza maioria ninia programa no atividade pior liu tan labele kria kondisaun hodi asegura sidadaun nia nesesidade.

Saida mak presiza halo dezenvolve estratejia sustentabilidade fiskal ne’ebé inkorpora diversifikasaun  fonte reseitas no redusaun gradual dependensia ba fundu petrolifeiru, ida ne’e bele inklui reforma sira ne’ebé enkoraja setor privadu sira no hasa’e abilidade nasaun nian atu hamosu reseitas domestika no mos reforsa kontrolu ba gastus ba publiku hodi evita défisit orsamentu ne’ebé aas.

1.5 Produto Interno Bruto(PIB)

            PIB hanesan soma total valor produsaun ne’ebé estadu  hetan durante tinan  ida esklui tiha subsidiu ba fos karun, Mina folin sae, Siknifika katak PIB ne’e hanesan rendimentu ida ne’ebé estadu hetan durante tinan ida liu husi atividade domestika sira ne’ebé estadu halo.

Taxa kresimentu hosi Produtu Internu Brutu (PIB) Timor-Leste nian iha tinan 2021 (dadus preliminár) sa'e ba 1,5%, hafoin negativu -8,6% iha  ne'ebé rejista iha tinan 2020, maski iha restrisaun oioin ne'ebé implementa hosi Timor-Leste iha tinan 2021 (estadu emerjénsia, Stabilidade no konfinamentu obrigatóriu), kauza hosi pandemia COVID-19 no inundasaun, ne’ebé limita movimentu ema no sasán sira. Tuir dadus husi Diresaun Jerál Estatístika Ministériu Finansas, taxa kresimentu PIB aumenta tanba kontribuisaun husi konsumu finál husi setór privadu no públiku, ne’ebé rejista aumentu moderadu iha tinan 2021.

Dadus finál PIB nian ba tinan 2021 sei publika iha fulan-Setembru 2022. Versaun finál sei sai klaru liu no loos liu, tanba sei inklui dadus hotu-hotu, liuliu dadus sira ne'ebé relasiona ho Produsaun (Levantamentu Atividade Emprezariál). Ida-ne'e signifika katak taxa kreximentu PIB iha 2021 (versaun finál) bele iha diferensa ruma iha relasaun ho valór ida-ne'e iha versaun preliminár dadus GDP 2021 nian (versaun preliminár) bazeia ba informasaun ikus liu ne’ebé disponivel kona-ba indikadór setór petrolíferu no naun-petrolíferu, ne’ebé fornese informasaun atuál kona-ba kreximentu ekonómiku Timor-Leste nian. Ba versaun preliminar ida ne’e, indikador diak liu ba PIB iha setor minarai mai husi Produsaun, enkuantu ba GDP naun-minarai, indikador diak liu mai husi Despezas. Konsumu públiku sa’e 6,2%, ho aumentu iha empregu no konsumu beins no servisu sira ne’ebé kontribui ba ida ne’e, tanba aumentu iha despeza ho fornesimentu materiál operasionál no servisu profisionál relasiona ho COVID-19.

Konsumu públiku sa’e 6,2%, ho aumentu iha empregu no konsumu bens no servisu ne’ebé kontribui ba ida ne’e, tanba aumentu despeza ho fornesimentu materiál operasionál no servisu profisionál relasiona ho COVID-19. Konsumu privadu sa’e 2,4%, hodi mantein kresimentu per kapita ida ne’e, no apoiu sólidu husi Governu ba uma-kain sira kontribui ba ida ne’e, liu husi transferénsia sasán no subsídiu no reativa atividade ekonómika família nian. Esportasaun sasán no servisu aumenta 26%, no esportasaun kafé kontribui ba ida ne’e, ne’ebé aumenta tanba aumentu volume produsaun no estoke akumuladu iha 2020. Importasaun sasán no servisu sira tun 10,5%. Importasaun servisu sira mesak tun besik 40.7%. Iha parte seluk, iha aumentu 13% iha konsumu sasán importadu, konsistente ho aumentu iha konsumu privadu no mós ho espansaun fronteira internasionál sira iha Timor-Leste nia parseiru komersiál prinsipál sira.

Iha 2022 Timor-Leste nia Gross Domestic Product(GDP), hetan deit $3,2 Bilião, Iha fila fali 2023 tun ba $2,24 Billião oinsa  ho pais vizinho sira hanesan Indonesia nia GDP  kada tinan $1,32-$1,37 trilion, Thailadia kada tina hetan $495,65-$514,94 Billião.Timor-Leste presiza reforsu atu hadia setor economia no setor agrikultura no tanba hodi hasa’e produsan lokal sira.

1.6 Konkluzaun

Governu  tenke realistiku hodi investe iha setor sustentavel sira iha alokasaun orsamentu jeral do estadu kada tinan hodi reduz despezas ne’ebe sem lukro do estadu, ida seluk mak  evita estadu atu monu estadu deficit, alokasaun ne’e tenke iha egulibrio hodi dezenvolve tau importansia atu asegura katak  estadu presiza funsiona atu hatan ba nesesidade em jeralmente laos ba grupo minoria deit. Dekadu rua ita presiza jere no investe ba bem  estar sosial no kultura atu hatur povu iha kondisaun ida ne’ebe dignu liu husi ita nia jestaun publika.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Referensia Bibliografia

COBB, Roger W. E ELDER, CharlesD (1971).“ThePolitics of Agenda Building: An Alternative Perspective for Modern Democratic Theory ”. Journal of Politics. Vol. 33, Nº4.

Cobb, R. W. & Elder, C. D. [1972] 1983. Participation in American Politics: The Dynamics of Agenda Building (2nd ed.). Maryland: Johns Hopkins University Press

Baumgartner, F. R. & Jones, B. D. (1993). Agendas and instability in american politics. Chicago: University of Chicago Press.

Anderson, J. E. (2014). Public Policymaking: An Introduction (8th ed.). Wadsworth Cengage Learning.

Dye, T. R. (2017). Understanding Public Policy (15th ed.). Pearson.

Birkland, T. A. (2019). An Introduction to the Policy Process: Theories, Concepts, and Models of Public Policy Making (5th ed.). Routledge.

Maia,  (2022), “Agenda (1); Polítika Públika(A1PP), Edisaun Daruak

Agustino, (2020), Dasar-Dasar Kebijakan Public, Edisi  Revisi Ke-2.

https://transparencia.gov.pt/pt/orcamento-do-estado/definicao/sobre-o-orcamento-do-estado/A t Produto Interno Bruto(PIB) - Search (bing.com)

Http://Data.Wordban.org

https://www.google.com/search?client=firefox-b-d&q=O+gue+sicnifica+Despezas

Relatoriu anual do VIII governo presidencia Conselho Minstro  com o titulo OS MOTORES DO CRESCIMENTO E DA TRANSFORMAÇÃO SECTORIAL DE TIMOR-LESTE.

Estimate from the directorate of national Economic policy DNPE, Ministry of Finance

Buletin La’o Hamutuk,Volume 24, Dezemru 2023

 

 

 

 

 

 

Komentar

Postingan populer dari blog ini

A Complexidade Da Competencia Parlamento Nasional, Entre Fiscalizãção Ou Contribui Para Desida Do Orcamento Jeral Do Estado. Perspetiva Política Pública

FUNSIONAMENTU LEI TARA BANDU (LTB) NE’E BA SE?

PUBLIKASAUN LIVRU HO LIAN TETUN