FASILIDADES NU’UDAR DEZAFIU BA KUALIDADE ESTUDANTE NO MANORIN SIRA


Artigo ida ne’e hakerek bazeia ba kondisaun real ne’ebe escola ensino basico Filial Fohotu  enfrenta durante tinan barak nia laran iha terenu, Hakerek nain Ireniu Viriatu Pires Martins Estudante Politicas Publicas, FCS, UNTL

 

 

A.    INTRODUSAUN

Desenvolvimentu Nasional iha Timor-Leste bele lao ou diak, depende maka’as ba rekursus umanus hanesan riku soin ida ne’ebe hatur iha ema Timor oan sira nia matenek. Desenvolvimentu rekursus umanus iha Timor-Leste atu lao diak depende ba setor edukasaun.

Idealmente ita cumprimenta ba Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste no Planu Estrategia Desenvolvimentu Nasional sai hanesan, enkuadramentu legal Timor-Leste nian hodi dudu prosesu desenvolvimentu nasional tuir objetivu geral nasaun nian ne’ebe hatur iha artigu 6 Alinea D) hatete katak Garante desenvolvimentu ba ekonomia, ba progresu siensia no tekniku husi enkuadramentu legal ida ne’e loke dalan governo nia  responsabilidade atu executa bazeia ba Konstituisaun RDTL artigu 59 ne’ebe koalia kona-ba edukasaun no kultura deklara katak:

“1.Estadu rekonese no garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, nune’e mos hari sistema ensinu Básico universal, obrigatoriu no wainhira bele, saugati, tuir lei haruka; 2. Ema hotu iha direitu hanesan, oportunidade atu eskola no ba formasaun serbisu/profisaun nian; 3. Estadu rekonese no fiskaliza eskola partikular no kooperativu sira; 4. Estadu tenki garante ba sidadaun hotu-hotu, tuir sira nia kapasidade, atu bele hetan eskola boot kona-ba investigasau sientifika no hamoris/haburas arte; no 5. Ema hotu iha direitu atu goza no hari’i kultura hanesan nia obrigasaun atu haburas, defende no mos fo valor ba patrimoniu kultura”

Bazeia ba planu estrategia desenvolvimentu nasional Timor-Leste 2000-2020, tau setor edukasaun, agrikultura no saude sai prioridade ba estadu Timor-Leste nia programa. Ligadu ho planu estrategia nasional Timor-Leste nian ne’ebe sita iha leten maka, iha strutura governu konstitusional da-uluk to’o governu konstitusional da-sia, estabelese ministeriu edukasaun, ministeru agrikultura, ministeriu saude, no ministeriu sira seluk ne’ebe importante atu ezekuta politika jeral nasaun nian hodi redus no halakon numeru kiak no mukit iha Timor-Leste, ne’ebe hatur iha konstituisaun republika demokratika de Timor-Leste, titlu IV koalia kona-ba Governu. Kapitlu I koalia kona-ba defenisaun no estrutura. Artigu 103 koalia kona-ba definisaun. “Governu, orgaun soberanu ida ne’ebe iha responsabilidade atu hala’o no ezekuta politiku jeral nasaun nian no mos orgaun suprior administrasaun publika nian”.  Tuir kedas artigu 104 koalia kona-ba kompozisaun. “1.Halo parte governu maka Primeiru-Ministru, Ministru sira no Sekretariu-Estadu sira; 2. Bele mos tama iha governu maka Vise-Primeiru-Ministru ida ka liutan, no Vice-Ministru sira.

Iha parte seluk ita hare hamutuk vizaun politika edukasaun Timor-Leste nian iha tinan 2011-2030 deklara katak:

“Iha tinan 2030 populasaun Timor-Leste iha konesementu diak kona-ba siensia konesementu no priense kriteira ba vida moris naruk no produtivu, moris iha situasaun ida ne’ebe harmonia, hadomi malu, respeita malu hodi tane as rekonsiliasaun tuir valor tradisional ida ne’ebe positivu, ema hotu iha oportunidade hanesan hodi asesu ba edukasaun ida ne’ebe kualidade hodi partisipa ativu iha prosesu desenvolvimentu ekonomia, sosial no politika hodi garantia unidade nasional; “Em 2030 o povo de Timor-Leste será educado, informado e qualificado para viver vidas longas e produtivas, respeitando a paz e os valores tradicionais positivos, todos os indivíduos terão as mesmas oportunidades de acesso a uma educação de qualidade que lhes permita participar no processo de desenvolvimento econômico, social e político, assegurando a igualdade social e a unidade nacional”; “In 2030 the people of Timor-Leste will be educated, knowledgeable and qualified to live long and productive lives, respectful of peace and positive traditional values, all individuals will have the same opportunities for access to quality education that will allow them to participate in the economic, social and political development process, ensuring social equality and national unity”; “Pada tahun 2030 rakyat Timor-Leste akan terdididik, berpengetahuan dan memenuhi syarat untuk hidup dengan umur panjang dan produktif, menghormati perdamaian dan nilai-nilai tradisional yang positif, semua individu akan memiliki kesempatan yang sama untuk mengakses pendidikan yang berkualitas dan memungkinkan mereka untuk berpartisipasi atif dalam proses pembangunan ekonomi, sosial dan politik, serta menjamin kesetaraan sosial dan persatuan nasional”

Bazeia ba intrudusaun  iha leten, maka hakerek nain hatun artigu sientifiku ida ne’e ho titlu “Espasu no Fasilidades, Nu’udar Obstakulo Ba Kualidade Estudante Sirahanesan fatin ida ne’ebe mak prepara rekursu umano, Dadus hatudu katak produto balu sei iha hela faze estudu no balu  termina ona nia estudu iha nivel lisensiatura iha universidade privado no publiku tanba ne’e nesesariamente estadu tenke iha dever politika atu hadia. Ami espera atraves de artigo ida ne’e bele sai dadus  ne’ebe kredivel hodi fornese, Ba parte relevante sira bele  konsidera.

B.ESPASU

Jeoqrafikamente, Escola ensino Básico filial Fohotu hanesan eskola ensino Básico ida ne’ebe  mak lokaliza iha aldeia Fohotu, Suku Matorec. Posto Administrativu Turiskai, Munisipiu Manufahi. Historikamente, Escola Básico ida ne’e evolui depois de 2007 nia  muda  husi eskola Ensino Básico Orluli ho razaun tanba distansiamntu asesmentu estudante no professor sira nian husi Aldeia Fatuhei, Fohotu, Rimori ba dok tebes i problema ida seluk mak mota ne’ebe risku ba estudante no professor sira iha tempu udan, Tanba ne’e mak 2008, Estudante sira husi Aldeia Tolu seluk uza provizoriamentu Sede Suku antigo ida iha aldeia Fohotu depois de tinan ida Governo liu husi  Ministeriu Edukasaun hari’i eskola ida Iha Fohotu [Maubere-Kulun],  kompostu sala tolu estudante sira hodi aula maibe so vale deit ba 10 to 40 ano, maibe  50  to 60 Ano tenke muda mai  Tarabaula ho Turiscai, escola refere utiliza hodi hala’o prosesu aula aprendisagem durante   tinan rua, Tanba kondisaun rai halai nia implikasaun afeta direitamente ba sala de aula no escritoriu sira labele funsiona ho di’ak tanba ne’e mak ikus mai Ministeriu Edukasaun [ME] deside hari’i fali escola ida ne’ebe muda fali ba  iha Aldeia Fohotu  [Kaimauk Rian], Kompostu sala tolu, maibe  haris fatin rua foin mak konstroi iha 2023 ida ba  estudante no professor sira uza no ida seluk hodi hein vizita ruma ba bele uza,  Escola foun ne’e rasik kompostu sala tolu fasilidade hanesan kadeira meza, kuadro, livru no sasan sira seluk direitamente  hetan apoiu husi Ministeriu Edukasun hodi fasilita estudante no profesor sira bele hala’o aula aprendisazem ho di’ak, maibe depois de tinan rua escola ne’e nafatin hasoru problema rai halai nia afeta ba sala de aula uma laran rai nakfera kadeira no meza sira labele tau ladi’ak tanba sala de aula rai halis hotu [Mirin], nia implikasaun direitamente ba estudante sira labele halao aprendisazem ho di’ak ate agora seidauk iha parte ruma atu  tau matan ba problema refere. Ho problema sira ne’e hotu ne’e  estudante no professor sira nafatin iha vontade no esforsu hodi kontinua hala’o prosesu aprendisagem tanba deit lakoi lakon oan sira nia futuru ida ne’ebe naroman.

C.FASILIDADE

            Fasilidade nu’udar fator ida hodi garante kualidade esttudante sira nian, Infelismente desde que eskola  hari’i kompostu sala tolu, dapur ida,  kadeira, meza, livru fatin, Kuadru, Zis[Kapur] la sufsiente haris fatin foin mak hari’i iha 2023, Fasilidade sira ne’ebe iha la garante kualidade estudante sira nian tanba sala de aula tolu deit, kada sala ida akumula classe rua, Estudante hahu husi 1o  ano to 6o ano, problema mak ne’e Sala tolu ne’e rai nakfera hotu, la iha sala escritor ba profesor sira, la iha mini lybrary, Haris fatin bé la iha depende ba udan ben iha foin bele  uza ba soe foer bo’ot no ki’ik, iha tempu bailoro bé la iha estudante sira tenke ba Ai-laran, bé ba lalin lao por volta de 7 kilos, Dapur iha maibe wainhira implementa programa merenda eskolar estudante antes aula tenke ba kuru lai Bé lao pelumenus Kilo 7 mai mak foin bele hahu aula iha jam 09 liu ou selae opsaun seluk mak estudante sira mai husi uma tenke lori kedas Bé Masa ida, estudante lebrado tebes, eskola refere dok tia husi komunidade no keos sira wainhira estudante no professor sira presiza atu hola sasan ruma tenke lao por volta de 7/8 kilos foin bele asesu ba keos,   kondisaun no fasilidade sira ne’e afeta tebes ba estudante sira nia kualidade ladun dezenvolve ho di’ak.

D.REKURSU UMAN

            Rekursu umanu mak sai matadalan  ba prosesu sira hotu, laos hare’e husi nia kuantidade maibe hare’e husi nia kualidade no profesionalidade ne’ebe ema ida soi,  konsiente katak iha etapa por etapa, rekursus umanu sai pilar importante hodi  estimula prosesu sira ho sentidu katak fatin ne’ebe nia hola knar ba tuir duni merito ou lae, tanba rekursu umanu mak sai hanesan supertisaun atu garante ba futuru. Iha mundu akademiku rekursus umanu sai pilar global ida atu engloba asuntu hotu- hotu tanba ne’e  rekonese duni katak rekursu umanu mos sai hela fator ida ne’ebe influensiador.

            Rekursu umano ne’e laos hare’e deit husi parte manorin sira maibe hare’e mos ba fasilidade ne’ebe hodi apoiu professor sira hodi hala’o aprendisazem ho diak, Infelizmente Recurso umano iha escola refere minimo tebes tanba professor nain tolu 3 de’it, Susar tebes atu halo divisaun da ensina, professor ida labele hanorin estudante classe rua iha sala ida ho oras ne’ebe hanesan, kapasidade profesor nian labele akumula hotu dala ida,  professor sira hela dok husi eskola. Nesesariamente presiza tan Rekursu umano hodi apoiu tan atu bele garante kualidade estudante sira nian.

E.KUANTIDADE ESTUDANTE

            Escola Ensino Bazico Filial Fohotu akumula Estudante aldeia tolu, Fatuhei, Fohotu, Rimori, tuir dadus ne’ebe hakerek nain asesu total estudante ne’ebe agora daudaun ativu hela hamtuk 40 estudantes hahu husi 1­o ano to 60 husi 40 estudantes ne’e fahe ba sala tolu. Estudante sira  maioria lao por volta de 7 to’o 9  Kilos hodi asesu ba escola entre aldeia tolu ne’e aldeia Rimori mak dok liu, aldeia rua seluk pelumenus besik  oitoan. Husi distansiamente ne’e laos sai bareira ba estudante sira, vontade sempre manan buat hotu, Iha tempu bailoro hasoru loron manas rai ut, anin,  Iha tempu udan hasoru udan ho anin malirin lao dok maibe tan  future ne’ebe lakoi sai atan ba ema seluk, maske dok maibe nafatin iha esperansa katak loron ida sei kolheita ho resultado ne’ebe di’ak.

KONKLUZAUN

Kualidade estudante nian laos hare’e de’it husi parte rekursu umano no kurikulum ne’ebe iha atu hanorin, maibe mos tenke hare’e problema sira hanesan fasilidade ne’ebe apropriado atu bele apoiu professor sira bele hala’o knar ho di’ak atu nune’e  bele produs estudante sira nia resultado ida ne’ebe ho kualidade la’os hare’e ba nia kuantidade ne’ebe kada tinan remata husi eskola refere, Tinan barak ita restaura indenpendensia ita nia setor edukasun sei hakdasak to’o mout labele hader fali atu restaura fila fali nia prinsipiu sira.

REKOMENDASAUN

Husi problema sira ne’ebe mak iha ami hakarak rekomenda ba parte relevante liu-liu ministeriu edukasaun atu bele konsidera hela ami nia preokupasaun sira mak hanesan tuir mai ne’e:

1.      Tenke rekruta tan professor atu hodi apoiu eskola refere.

2.      Tenke dada bé mos ba eskola refere

3.      Hadia infraestrutura sira

4.      Tenke kria uma mahon ba profesor ne’ebe hela dok husi eskola

5.      Tenke estabelese sala escritoriu ba professor sira hodi utiliza

6.      Tenke iha mini library ba estudante sira hodi asesu ba revista no  livru sira

7.      Buka alternativa seluk hodi hari’i eskola foun tanba fatin atual afeta husi rai halai.


 REFERENSIA

1.      Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste 2002.p.

2.       Planu Estategia Desenvolvimentu Nasional 2000-2020 vs 2011-2030.p

3.       Disionariu Nasional Tetun Ofisial, edisaun da-uluk. Instituto Nacional de Linguistica, Universidade  Nacional Timor Lorosae tinan 2005 ISBN:1741381606

4.      Artigo Cientifico Prof Vitor Soares nian ho titulu “ Publikaasaun livru ho lian Tetun”

5.      Fontes: Paulo Tilman Pires do Carmo, Baltazar Mendes Caetano pires.

6.      Fontes: Kaimauk Rian Escola Ensino Basico Filial Fohotu, Dia 29/04/2024

 

 

 

 

Komentar

Postingan populer dari blog ini

A Complexidade Da Competencia Parlamento Nasional, Entre Fiscalizãção Ou Contribui Para Desida Do Orcamento Jeral Do Estado. Perspetiva Política Pública

FUNSIONAMENTU LEI TARA BANDU (LTB) NE’E BA SE?

PUBLIKASAUN LIVRU HO LIAN TETUN